Direktori tütar

 Kes see jumal niisugune on. 

Kui Te peate minu käske, siis Te jääte minu armastusse. Ja võtkem vastu Kristust ennast, kes lubab anda hingamise - mis on inimene. Et me tooksime oma südameed igapäeva südamed igapäevaste muredega, jumala ette ja et meil ei ole mõtet muretseda, kui me armastame jumalat ja ligimest nii nagu Sina, kes on samasugune kui sina, kes igatseb, et tema elu tähendusrikksus oleks sanrane kui Sinul. Et kui kord meie elu siin elu saab siiniilmas otsa, me saaksime tunda, mida meie hing pole iialgi näind, aga ometi igatseb, jõuab sinna kohta, kus ei ole ei vale ei valksust ega vääritiõmõistmist. Ega surmagi mitte. 

Vaid kõik, on kõik teistmoodi

 

Direktori tütar

 Kui mu isa, Ülo Kõpp, õigusteaduste magistrikraadiga jõuka Mulgi talu perepoeg, Suure-Jaani Gümnaasiumi kauaaegne direktor, oleks elanud tänapäevases digitaal- ja sotsiaalmeedia ajastul, siis oleks ta:

1) olnud sotsiaalmeedias mõjuisik;

2) korraldanud oma hallatava gümnaasiumi õpilastele sotsiaalmeedia erinevates programmides osalemise, sealhulgas postitamise, suhtlemise ja kommenteerimise õpetuse inimeseks olemise püsiväärtuste pinnalt;

3) dokumenteerinud ehk kajastanud sotsiaalmeedias enda ja oma laste elu; 

4) kirjutanud arvamusartikleid ühiskonna elu olulistel elulistel punktidel väga mitmetes platvormides;

5) olnud absoluutne arvamusliider;

6) kasutanud kõige innovaatilisemat ja moodsamat riistvara;

7) - ja nii edasi;

8) ja kuna ta oli nii ilusate näojoontega, pikakasvuline ja sirgeselgne - so handsome boy, siis oleks ta ka ennast rahulikult jätnud ja videotele ja fotodele.

Minu kullakallikesed Tallinna loomaaias

 

Tallinna loomaaias

 Ilusa päeva ilus osa. Ilvese tegemised tulevad järgmiste postitustega

Tšill jõusaal

 Niisama tšillin, puhkuse mõttes, tunnikese jõusaalis, täna. 

Eksperiment - kaks trenni päevas ja kõrgendatud valmisolek

 Kuna imekaunis suvi, mis vaimusilmas väreleb Emajõe-äärse Käopesa jõelainete virvetena, kus päike sädeleb läbi vana paju võimsate okste -

on tulemas sama kindlalt, nagu tuludeklaratsiooni või majandusaasta aruande esitamise tähtpäev, otsustasin kaks korda päevas trenni teha. 

Kas just spordiklubisse jõuab, aga niimoodi mõnustalt kulgedes, igapäevaselt olukorda hinnates ja kõrgendatud valmisolekus olles, ma püüan. 

Kõrgendatud valmisoleku all mõtlen pidevat valmisolekut trenni minna. See tähendab näiteks, et hommikuti esimese asjana peale kohvi, tuleb pakkida trennikott. Siis panna mõttes paika päevaplaan. Kui palju trenni ja terviseedendust sellel päeval kavasse saab panna. 

Näiteks neljapäeviti - tšahh, kohe RoccaAlMare Fitnessi. Kui suudan, võtan pilatese, kui ei tšillin jõusaalis tunnikese. Ja siis igal juhul - pool tundi mullivannis ja vähemalt kolm korda edasi-tagasi ujumist. Õhtul 20.00, lihtsalt astun läbi lõõgastavast bodybalancest Mustamäe MyFitnessis. 

Palverännakule Santiago de Compostelasse minekuks ma veel võimeline ei ole, kuigi lugesin äärmiselt inspireerivat raamatut "Ehtsa elu maik" Maarja Paesalult, kus selle rännutee vaatepildid selgelt sõnadega esile maaliti. Ehk siis võtan järgmist kahte kuud, mis mind puhkusest lahutab, kui palverännakut. Kulgen mõnusalt, aja pärast ei muretse, keskendun spordiklubile ja hingeilule. Ja spaadele ja beauty protseduuridele. See on minu palverännak.  

Direktori tütar

Minu isa oli kauaaegne Suure-Jaani Keskkooli direktor. Esimestes klassides ma seda väga palju ei tunnetanud, küll aga edaspidi. Ma sain aru, et direktori tütrena olen ma pideva jälgimise all. Õpetajatel olid tunnid hoolikalt ette valmistatud ja nad kutsusid mind vastama. Mõni õpetaja, näiteks vene keele õpetaja, kutsus mind vastama igas tunnis. 

Muidugi ma õppisin ka korralikult, väga põhjalikult, eriti keskkoolis, kus silme ees terendas ülikool, aga õpetajate tugi oli tunda. Näiteks anti minule lisanduvalt kõrgema keerulisuse astmega ülesandeid, suunati olümpiaadidele - ja seda kõikides ainetes. 

Direktori tütrena teadsin, et kõik pilgud vaatavad mind ka siis, kui kõndisin mööda seda väikest linna. Kellega iganes ma rääkisin või kes minuga koos jalutas - kõike pandi tähele ja kanti emale ette. 

Mis jättis minusse jälje, oli asjaolu, et tantsima mind esmajärjekorras ei kutsutud, koolipidudel. See kurvastas mind väga. Aga vastukaaluks oli austajad Tallinnast, Olustverest, Viljandist. Sest ootamatult, 16-aastaselt, olin äkki väga ilus. Pikk ja sale, kohevate juustega, suurte silmadega, korrapäraste näojoontega, - jas cum laude õppimises. 

Üks pereisa tahtis mind eriti palju oma miniaks. Olin tema pojaga, kes on minust paar aastat vanem, kirjavahetuses, kui too oli Nõukogude armees ajateenistuses. Oli veel isikuid, kes tahtsid minuga abielluda, aga oli üldteada, et mina lähen Tartusse. Ülikooli. Ja siis kuhugi kõrge koha peale. 

Nii ka läks, Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ma peale Gümnaasiumi lõpetamist ka astusin. 

Nunnu Triip aitab minul tööd teha!

 

Armas Thomas

Ilus Thomase hing on juba paradiisi radadel.  Temast mälestus on helge. Ta oli väga elurõõmus kassikene.

 

My life ehk minu elu

Ikka spordklubis, mere ääres, kirikus. See ongi minu elu, töö kõrval.