Imetlen taas Mustamäe Manhattani kerkimist. Ja õisi. Luumurrust on möödas nädal.
neljapäev, 28. mai 2026
esmaspäev, 25. mai 2026
Kaunis kevad
Joon köögis kohvi ja imetlen suvist vaadet. Kõik on nii roheline ja õites! Mustamäe Manhattanit ehitatakse! Täna, 26.05.26, teisipäev, algab viies päev, kus olen korteri vangitornis kinni ja liigun ühel jalal. Tööd saan teha. Eile tegin palju tööd, olen ju jurist. Sellele metsikule tempole, milles elasin, kui aeg oli kolmekordselt planeeritud, pidigi rahunemispaus tulema.
pühapäev, 24. mai 2026
Hommikul on nii ilus
Sirelite, kastanite, roosipõõsaste õitsemise jälgimine on hommikukohvi kõrval nii mõnus.
laupäev, 23. mai 2026
Oma kogemus, isiklik ja vahetu
Oma kogemus, isiklik ja vahetu, annab teada, milline on elu, kui üks jalg on alt läinud.
- väga hea, kui on kerge kehakaal ja treenitud lihased, saab ise püsti-pikali-istuli-kõndima. Ühel jalal ei olegi see nii lihtne. Diivan, magamistuba, WC, vannituba, köök ja külmkapp - need on nii vajalikud kogu aeg. Super, kui saab ise nende vahel tšillida. Ja rõdu, see on ka taeva kingitus.
- väga hea, kui armastad oma kodu, sest välja ei saa;
- see ei ole nii hea, kui majas ei ole lifti ning oled kõrgemal korrusel;
- huvi lugemise vastu, see on super;
- armas kassike, antud juhul minu Cleo, on suureks rõõmuks;
- kui oled loobunud osast oma vabadusest ehk oled abielus, siis luumurru korral on abikaasast veidi abi, näiteks toob ta vahel kohvi või teed või võileibu otse diivanile Sinu juurde. Mõnikord teeb ta küll sarnast nägu, nagu tige isagorilla "Ahvide planeedis", aga tuleb püüda see emotsinaalne vägivald tähelepanuta jätta.
Täna on kolmas päev peale luumurdu. On pühapäev, ristikiriku sünnipäev. Oma kallisse Tallinna Toomkirikusse ma ei saa, aga vaatan sinist taevast ja loen piiblit.
Elust jalaluumurruga
Uskumalt harjumatu on, et kasutada saab ainult ühte jalga. Karkudega liikumine on aeglane ja raske. Neljapäeval murdsin jalaluu, täna on laupäev. Loodan minna õue ka, kuigi minna on kolm korrust.
reede, 22. mai 2026
Kõikide kohustuste lõpp
N 21. mail murdsin jalaluu. Nüüd istun oma 3.korruse ilma liftita maja koduköögis, joon head masinakohvi ja vaatan oma kaunist küpset kevadet aknast. Ja see on ilu, see vaade!