neljapäev, 16. detsember 2021

Mitte kedagi ei jäeta maha

 

Antropoloogid on arutlenud, mis ajast võib arvestada inimkonna algust. Minu jaoks on mõjuv olnud lugu sellest, et digitaalsete-komplekssete uuringute käigus leiti jäljed x aasta tagusest luukerest, millest oli näha, et temal on olnud puusaluumurd, aga see on kokku kasvanud. Puusaluumurruga inimene ei saa ise jahti pidada. Järelikult temale toodi süüa. Teda hoiti külma kaitseks tule lähedal, kuigi inimene vahetult ei ise ei saanud küttematerjali hankimas käia.

Kui loomariigis isend saab taolise vigastuse, siis süüakse ta ära. Inimeseks olemise üks püsiväärtustest on, et haigestunud, vigastatud, muidu õrna või nõrgemat või mitmete asjaolude koosmõjul nõrgestatud isendit ei sööda ära, vaid teda aidatakse. Aidatakse meditsiinilises, elamumajanduslikus, sotsiaalses mõttes. Inimest ei jäeta maha.

Euroopa kultuuri üheks alusväärtuseks on kujunenud nimetatud maksiim nii üksikisiku kui ka riigi tasandil. See väärtushinnang kõlab OECD dokumentides kõneledes nii kliimast kui ka erinevat sugu/nahavärvi/vanust/eriala/päritolu – olevatesse inimestesse suhtumisest.

Selle sloganiga on kuulsaks saanud USA mereväelased. USA on maailma liberalismi kants, mille identiteedi mõistmiseks piisab teadmisest, et selles riigis on seaduse tasandil fikseeritud üksikisiku olemuslik õigus õnnetaotlusele. USA ja NATO ja Euroopa Liit on vastastikku ja omavahel seotud ning iidne inimeseks saamise algustähise printsiip kõlab läbi meie liitlaste lennukite mürinast.

Põikena lõbusamatele teemadele võib ära märkida veel ühe olulise elureegli siin Euroopas, kus alkohol ei ole keelatud jook – peolt lahku koos nendega, kellega tuldi ehk omasid ei jäeta maha.

Lõpetuseks olulisim – inimene, üksikindiviid oma õigustega on alati prioriteetne mistahes institutsioonide ees.

Võib veel rääkida sarnasest printsiibist – väiksemal on eesõigus – tähendab, et iga otsus tuleb vastu võtta seda väiksemat arvestades, vähemalt ära kuulates, aga see on juba täiesti uus teema.

Ametiühingu olemuse üheks aluseks on hoolimine inimesest, et inimese tööpanus oleks väärtustatud, et inimene oleks väärtustatud, et inimest ei kasutataks ära. Ja see on ka täiesti uus teema.

 

kolmapäev, 1. detsember 2021

Trenn, uni, tähendusrikkad suhted

 Spordibioloogi sõnade kohaselt on parimad vanadusennetajad sport, uni ja tähendusrikkad suhted. Minul on need kõik olemas. 


Bodybalance


 

bodybalance pluss mugavustsoonist väljatulek


Minu töö on arvuti kaudu nõustada õigusalaselt õpetajaid. Arvuti kaudu olen koosolekutel. Arvuti kaudu olen õiguskaitseorganites. Tööd on palju, ja arvutiekraani vaatan, oh kui palju. 

Sisse programeeritud elutahe viib mind enam-vähem igal päeval spordiklubisse. Olgu jumal tänatud, et sprodiklubid on avatud. Koroonakeeluaegadel piirdusin koduse bodybalance ja pilatesega, mis ei ole nii tõhusad, aga järjepidevuses andsid efekti.

Ootamatult olen hakanud tundma, et tööst, trennist, igapühapäevasest missast, Carmenist ja televiisorist üksi jääb väheks. Tahaks midagi uut.

Kaks koroona-aastat, ekraanide uurimine, või mis iganes, on tekitanud mugavusstsooni. Et enam ei tahtnudki õhtuti väljas käia, Et enam ei saanudki õhtuti väljas käia. Viimane on eriti raske - see tunne, et enam ei saagi õhtuti väljas käia, sest niikuinii on mõnusam rõdul päikeseloojangut või Mustamäe Keskuse tulesid jälgida, telekat vaadata, uudiseid lugeda, raamatuid lugeda. Ma olen selles mentaalses koduarestis varem ka olnud - Tiskres, aastaid. Aga ma olen sellest edukalt välja tulnud.

Olen otsustanud samm-haaval töötada endaga. Kõigi piirangute lõpp!

Täna näiteks plaanisin minna Kaarli kirikusse kontserdile. Peaaegu oleks suutnud. Vähemalt läksin välja kõndima, tegin krudisevas lumes tiiru ümber Mustamäe kiriku ja jalutasin siis Kännukuke raamatukokku. Fantatsiliselt hea enesetunne. Ma suudan! Ma saan!

neljapäev, 25. november 2021

Mõned fotod viimastest päevadest





 

modus vivendi

 

Pea igapäevane spordiklubi külastus on minu jaoks elamise viis – modus vivendi.  MyFitness Mustamäe on fantastiline. Minul on erakordselt hästi läinud, et minu koduaknast paistab MyFitnessi logo. Ka siis, kui aega üldse ei ole, on võimalik kiireks külastuseks klubisse minna. Minu jaoks ravib spordiklubi kõiki probleeme – töömõtted saavad selgeks, kirjad peas valmis, nutikaela või mille iganes valud ajan jõusaali masinate abil välja. Ainus kerge puudus on, et spaa osa Mustamäel ei ole ole. Selleks pean sõitma Rävala või Rocca al Mare MyFitnessi või RevalSporti. Võin suure heameelega ära märkida, et olen vähemalt sama heas vormis kui 20 aastaselt. Fantastiline. Pühapäeval, kui kirikust all-linna jalutasin, algas vihmasadu. Ma asusin Tallinna munakiviteel lausa leviteerima – nii hea tasakaalutunnetuse saab bodybalancest. (09.11.21)