esmaspäev, 24. oktoober 2022

Mis on finalistlik kolmeastmeline süüteomõiste

 Meie õigusteaduses kehtib finalistlik kolmeastmeline süüteomõiste. Seadus, sealhulgas karistusseadustik, ei anna keelde näiteks, et tappa ei tohi. Seadus sätestab ainult ainult ära, et tapmise eest on karistus, läbi finalistliku kolmeastmelise süüteomõiste. Keeld teha halbu tegusid tuleneb meie kristlikust kultuuriruumist, kümnest käsust, näiteks. Või mõnest muust inimeseks olemise püsiväärtuseid kandvast uskumusest.

pühapäev, 23. oktoober 2022

Spordiblogisse


 

Ilus päev


 

Tallinna Toomkirikus

 


Palju õnne

 




Palju õnne


Palju palju 


Spordiblogisse, hea trenninädal


 

Fantastilised aastad.

 Kogu oma täiskasvanu elu olen ma veetnud koos oma tütardega. Täna on minu vanema tütre sünnipäev. Uskumatult ilus aeg on olnud need kolm kümnendit ja üks veel, aastat. Koos temaga olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, teeninud Eestit, kogenud Tiskre majas kõiki lapsevanema rõõme, alates Saksa lambakoerast Fest Kiefer Unicast, kassist, merisigadest, diegudest, jänesest, oma aia loomisest, akvaariumist kuni oma juurte ehk Eesti Evangeelse Luteri Kiriku jõudmiseni välja. Aitäh, Jumal, kallis Helen, selle jätkuva teekonna eest.  

neljapäev, 20. oktoober 2022

Kas võtta veel üks spordiklubi juurde

 Myfitness on muidugi äge. Aga RevalSport pakub lisaks veel veekeskust. Minul on üldiselt olnud mõlemad spordiklubid. Reval jäi hetkeks tahaplaanile. Kavatsen nüüd revalisse taas sukelduda. 





Hea trennikuu käimas




 

neljapäev, 6. oktoober 2022

Nüüd isa jutustus aastast 1944 kevad ja neokommunistide tegevusest

 

Nüüd isa jutustus aastast 1944 kevad ja neokommunistide tegevusest

1944 kevad Suure-Jaanis. Inimesed olid hirmul. Pidevalt olid näha olnud Tallinna põlemise kumad ja asjaolu, et linna süütasid Stalini väed, oli teada. Paljud põgenesid. Paljud lootsid, et jääb kestma oma Eesti. Minu isa oli siis 16-aastane noormees, ilusa talu perepoeg. Ta jalutas parasjagu oma isa talust Sürgaverest Suure-Jaani oma majja, kui kuulis venekeelseid käskluseid ja läheneva jõugu müdinat. Isa jooksis sügavale metsa, varjas ennast mätaste vahele, haaras oksi peale. Sest oli teada, et lähenevad venelased ja nemad halastust noorele mehele, kes neile teele jääb, ei ilmuta. Kohalikud elanikud Suure-Jaanis, kohalik omakaitse, tulistas elumajaakendest need terroristid maha.

Kristlikkuse surnuaeda neid ei maetud. Siiski asetati nad korralikku hauda surnuaia lähistele. Seda kohta hakati okupatsiooni ajal tähistama ja sinna pandi isegi mingi sammas.

Paraku päevad, seal aastal 1944,  tulid ja neid viisnurgaga märgistatud okupante, selja taga tulistamiseks võimalike taganejate suhtes, tegutsevate punaste politrukkidega, tuli veel ja veel ja veel. Kuigi Suure-Jaani ei olnud enam lahingutsoon, siiski algas totaalne marodöörlus. Naisterahvad vägistati. Inimeste vara, mida ei suudetud kaasa haarata, näiteks kristallkausid, lööd puruks.

Kehtestus räige terrorivõim. Isa sugulased saadeti Siberi. Isa talu ja maja kinnistule asutati punased. Räige terrorivõim kehtestas ennast enam kui 40 aastaks.  See terrorivõim püüdis luua oma usulahku, teaduslikku ateismi. Mis omakorda õigustas tsiviilelanike tapmist, röövimist, piinamist, varastamist Nõukogude Liidu idee nimel. Suurejaanlilastele sai sõnast – venelane –  sõimusõna, mis tähendas vägivalda ja tapmist.

Igal juhul jäi inimeste mällu püsima ideaal vabast Eesti riigist ja jäi püsima Suure-Jaani kirik. Eesti iseseisvus taastati aastakümneid hiljem. Veel enne iseseisvuse taastamist 1991, neokommunistid haarasid teiste inimeste vara, nagu suutsid, nagu näiteks üks kolhoosnik. Nimetatu kasutas ära kolhoosnikuna kolhoosi siseinfot ja anastas veel kord, aastal 1992 minu isale antud elamu. Ta tõstis mu isa majast tänavale. Ja too kolhoosnik elab siiani rahulikult anastatud majas edasi.

Just taoliste kommunistliku anastaja mõtteviisi kandjate tõttu sai üldse võimalikuks kollaborantlik tegevus Eestis, mis põhjustas veel suuremat valu, kui kommunistid seda ise suutsid. Oli kahjuks nii, et kommunistlike anastajate kuritegelikku mõtteviisi endale võttes kasutasid  mõnedki eestlased ära, kui inimene sattus hetkevõimaluste tõttu erinevatel põhjustel ebasoodsasse positsiooni, ning hõivasid tema kodu. Ülbelt,  kaalutletult, pikaajaliste ja korduvate aktsioonide kaudu, nagu too kolhoosnik, kes juhuslikult siseinfot saanuna haaras julmalt ära teise pere kodu. Tegelikult, kuigi ma olen taoliste kaasustega tegelenud, ei tea ma kedagi, kes nii nahaalselt teise inimese kodu anastanud oleks. Nii räigelt vastuollu minna kristlike põhimõtetega, et ära himusta teise inimese koda, ära varasta, ma ei olegi kohanud mujal kui otsestest kriminaalmenetlustest.

Oma lugusid tuleb rääkida. Et ebaõiglus ei korduks. Eriti oluline on see Ukraina sõja valguses.

pühapäev, 2. oktoober 2022

Ära anasta endale teise inimese kodu

 Eesti asub Mandri-Euroopa kultuuriruumis. Meie ühiskonna toimimise aluseks on kristliku headuse kümma käsku. Teise käsuna on kirjas, et ära himusta oma ligimese vara. 

Ja mida tegi T.P. Ta anastas teiste inineste kodu.