Teadmiseks. Kiri anastajale.

 

Teadmiseks. Kiri anastajale. Mina, eesti Evangeelse Kiriku Luteriusu Kiriku liikmena ei saa jätta märkimata juhtumeid, kus röövlid on anastanud eestlaste kodusid. Kristlus küll käseb mõista ja aru saada, miks teine inimene kurjalt käitub, aga kui jätkub kuri käitumine, siis tuleb sellele vastu hakata. Kui on ikka 77 korda selgitatud, et ära võta ära minu vara, aga ahnitseja ikka seda teeb, siis on õigus ja kohus temale vastu hakata kõikide seadusega kooskõlas olevate vahenditega. Kindlasti ei saa ülekohtu tekitajal saama olla rahu tema poolt anastatud varas elades. Antud juhtumil kestis ahnuse jõud ikka väga pidevalt. T. P. räuskas ka kohtuistungitel ja keeldus igasugustest kompromissidest. Ukraina Vabadussõda seab taoliste alatute vara anastajate käitumise õigesse perspektiivi. Ja ma pean vajalikuks need avalikustada. Vähemalt Eesti riigi teenistuses ei saa taolised anastajad olla.

 

Tere! Mina olen Külli Kröönström, Ülo Kõpu tütar. Mind kui õigusteadlast huvitab, kas Sa kunagi ei ole kahetsenud, et asusid hetkelist seaduseauku kasutades anastama teiste inimeste kodu. Ehk siis, mind huvitab indiviidi kuritahtlik mõtteviis. Ehk siis täpselt selline, nagu Sina teostasid, et kui oli okupatsioonijärgne hetkeline võimalus endale haarata teiste inimeste kodu, siis Sa tegid seda ja Sa röövisid ehk anastasid selle, hoolimata põrmugi, mida inimesed tunnevad. Nendele inimestele oli ju antud see maja igaveseks kasutamiseks. Kurjategijatest psühhopaatidel on võime kasutada ära igasuguseid hetki, kus ainult saaks teist inimest alt tõmmata ja tema vara rünnata ja oma ahnetel eesmärkidel kasutada. Mind väga huvitab, kas taoline kuritegeliku mõtteviisiga psühhopaat üldse on võimeline tundma kahetsust. Kindlasti ei ole võimalik, et taoline saab töötada Eesti riigi teenistuses. Eesti riik ei saa taluda oma teenistuses isikut, kes võimaluse tekkides mingi räige okupatsiooni või juhuste kokkulangemise või seaduste auk, teistelt inimestel kodu ja vara ära võtab. Taoline indiviid on ju klassikaline röövel. Ükski heas usus käituv normaalne inimene seda ei tee. Kindlasti ei sobi taoline inimene vaba Eesti riigi teenistusse. Ma arvan, et seda küsimust peaks arutama Eesti riigi veterinaarametis. Kokkuvõtteks, Nõukogude verine okupatsioon ei oleks olnudnii räige, kui ei oleks olnud neid alatuid inimesi, nagu Sina, kes juhuse tekkides teistelt inimestel kodu röövisid ning nende vara endale võtsid. Ukraina vabadussõda seab Sinu tegevuse teiste inimeste kodu anastamisel veel eriti hästi õiglasesse perspektiivi.

Täna kell 21:07

21:07

You sent

Muidugi on teada, et kurjategijatel tekib enda õigustamiseks ülirohkelt põhjuseid. Huvitav oleks teada, millised põhjused oma anastavaks käitumiseks leiad Sina. Kasutaksin seda heameelega oma loengutes ja teaduslikes töödes. Samuti on hea saata Eesti riigi institutsioonidele kirjeldusi, kuidas nende teenistujad kasutasid ära hetkelisi seaduseauke ja heade kommete vastaselt anastasid teiste inimeste vara. Ja see röövvellik tegevus oli järjepidev. Head kombed, hea usk ja mõistlikkus käivad üle kõige meie Mandri-Euroopa kultuuriruumis. Sina vist asud vene anastajate mõtteviisis. Igal juhul, kõik ja Eesti riik, saavad Sinu tegevusest teadlikuks. Minul on dokumendid alles.

 

Ja selle loo kogu algusest alates panen kirja ka oma blogisse. Igal juhul see on kindel, et Eesti riik oma teenistuses anastjat ei hoia.

Nulltolerants teiste inimeste vara hõivajate suhtes.

Üldiselt mitte ükski normaalne inimene ei asu teistelt kodu ära võtma. Tõesti on huvitav teada saada, kuidas kuritahtlik anastaja mõtleb. Kõik röövel-tehingud saab veel tagasi pöörata.

You sent

Riigi institutsioonidesse kohe kindlasti teiste inimeste kodu anastaja ei kuulu. Kuritahtlikku tegevust ja mõtteviisi ei ole ju kuidagi heastatud.

Kurjus tuleb avalikustada, et see enam ei korduks

 

Muidugi on võimalik unustada ja andestada, aga kristlik religioon ei luba andestada sellele, kes on kurja teinud kordi ja kordi järjest. Siis tuleb kurjusele vastu hakata ning vähemalt see avalikustada. Siis ei ole mitte mingit teise palge ette keeramist, et löö nüüd veel ja veel, küll ma ära kannatan.

Kommunistliku režiimi kuriteod omandi anastamisel said toimuda ainult selle tõttu, et oli olemas inimesi, siin meie omas Eestis, kes olid valmis alatult ja ahnelt võtma endale teiste inimeste vara. Kes olid räigelt valmis tegema teistele inimestele valu ja anastama nende kodud. Üks taoline oli mu eakaaslane, kooliõde, kes kasutades ära üleminekuaegade seaduste segasust ja anastas minu vanemate kodu. Temale pakuti erinevaid variante, et ülekohus ära hoida, ma ise pakkusin, et ostan selle maja ära oma vanematele, nad on sinna asunud kui nende jaoks spetsiaalselt loodud majja. Aga ei, ei. Tüüp ainult kisendas minu peale. Kohtuistungitel osales isiklikult, karjus ja irvitas.

Ühesõnaga tema käitumine oli nagu punasel verisel kommunistil, kes astub sisse teiste inimeste elamisse ja deklareerib selle enda omaks.

Kordan veel, et see seaduseauk likvideeriti, aga kahjuks sellele tagasiulatuvat jõudu ei saanud enam anda. Kurjategijad on väga osavad.

Uskumatu, kuidas ta sellise taagaga elada suudab.

Spordiblogisse, jutustus klassikaliselt anastajast siin meie omas Eestis

 

Kuritegelik mõtteviis, et soodsa juhuse saades anastada teise inimese kodu, on paraku mind väga lähedaselt puudutanud. Minu kooliõde, kellega ma veel koos käisin ratsutamistrennis, otsustas endale hõivata minu vanemata maja. Ülekohtuse ülbusega, mida kannustas ahnus ja hoolimatus teiste inimeste suhtes, rääkis ta endale välja minu isa maja, kasutades hetkelist seaduse auku. Teatavasti kuritegevus käib seadustest alati ees. Kurjad inimesed mõtlevad pidevalt välja, kuidas saada alatut kasu seadustest mööda hiilides. Hea usk ja inimeseks olemise püsiväärtused ei tähenda neile midagi.

Lühidalt lugu. Minu isale kui koolidirektori perekonnale andis kolhoos igaveseks kasutuseks individuaalelamu ühes kaunis Eesti väikelinnas. See maja ehitatigi spetsiaalselt direktorile. See oli 1980-datel aastatel. Kui tuli erastamine, siis sebis selle maja endale kolhoosi veterinaar. Temalt korduvalt küsiti, et seal elab ju direktori perekond, mida te õige mõtlete. Aga vastus oli – küll ma nad sealt välja saan. Kolhoosi veterinaar oli noor naine, aga õel ja ahne. Ta kordagi ei mõtelnud, et käitub sarnaselt veriste kommunistidest anastajatega. Usin pugeja-sebija oli ka. Igatahes ta käitus inimsusevastasel viisil ja haaras teise inimese kodu endale, kasutades ära siseinfot.

Seadusandja peagi märkas seda auku seadustes, ning taoline käitumine tehti keelatuks. Paraku ei olnud sellel enam tagasiulatuvat jõudu.

Just taoliste tüüpide, nagu see veterinaar, julmuse ja kasuahnuse tõttu, saab võimalikuks kurjus siin maailmas.