3. Saada rohkem teadmisi sotsiaalmeediast, ehk saada selle eksperdiks, millesse postitamise ma niikuinii teen.
4. Teha endale oma luteri religiooni alused teaduspõhiselt tuttavaks.
5. Õppida rohkem suhtlema oma kallite lähedastega.
Ilus on olla nii pikaaegse kogemusega inimene. Ja ma olen näinud nii tasast merd, tormi, päikest kui äikest. Elagu elu! Mille üle olen kõige õnnelikum siin ilmas, on muidugi mu tütred Helen Kõpp ja Carola-Kristiina Kröönström, ning tütretütred Carmen-Crystal ja Lily Morgan. Jah, hõbemedal gümnaasiumist oli tore, jah, õigusteaduste magistrikraad Tartu Ülikoolist on äge, jah, 20 aastat avalikku teenistust kõrgema juhtivametnikuna Tallinna Linnavalitsuses oli põnev, jah, teenistus õigusnõunikuna ja töövõime reformi projektijuhina Sotsiaalministeeriumis, oli arendav, jah töö Eesti Haridustöötajate Liidu juristina, nüüd juba 8 aastat, on olnud õnnestavad, aga parim, ümber alles, üle kõige, on minu elus ja elu mõttes, minu tütred ja tütretütred. Elagu elu, veel kord!
Kes see jumal niisugune on.
Kui mu isa, Ülo Kõpp, õigusteaduste magistrikraadiga jõuka Mulgi talu perepoeg, Suure-Jaani Gümnaasiumi kauaaegne direktor, oleks elanud tänapäevases digitaal- ja sotsiaalmeedia ajastul, siis oleks ta:
1) olnud sotsiaalmeedias mõjuisik;
2) korraldanud oma hallatava gümnaasiumi õpilastele sotsiaalmeedia erinevates programmides osalemise, sealhulgas postitamise, suhtlemise ja kommenteerimise õpetuse inimeseks olemise püsiväärtuste pinnalt;
3) dokumenteerinud ehk kajastanud sotsiaalmeedias enda ja oma laste elu;
4) kirjutanud arvamusartikleid ühiskonna elu olulistel elulistel punktidel väga mitmetes platvormides;
5) olnud absoluutne arvamusliider;
6) kasutanud kõige innovaatilisemat ja moodsamat riistvara;
7) - ja nii edasi;
8) ja kuna ta oli nii ilusate näojoontega, pikakasvuline ja sirgeselgne - so handsome boy, siis oleks ta ka ennast rahulikult jätnud ja videotele ja fotodele.
Kuna imekaunis suvi, mis vaimusilmas väreleb Emajõe-äärse Käopesa jõelainete virvetena, kus päike sädeleb läbi vana paju võimsate okste -
Kas just spordiklubisse jõuab, aga niimoodi mõnustalt kulgedes, igapäevaselt olukorda hinnates ja kõrgendatud valmisolekus olles, ma püüan.
Kõrgendatud valmisoleku all mõtlen pidevat valmisolekut trenni minna. See tähendab näiteks, et hommikuti esimese asjana peale kohvi, tuleb pakkida trennikott. Siis panna mõttes paika päevaplaan. Kui palju trenni ja terviseedendust sellel päeval kavasse saab panna.
Näiteks neljapäeviti - tšahh, kohe RoccaAlMare Fitnessi. Kui suudan, võtan pilatese, kui ei tšillin jõusaalis tunnikese. Ja siis igal juhul - pool tundi mullivannis ja vähemalt kolm korda edasi-tagasi ujumist. Õhtul 20.00, lihtsalt astun läbi lõõgastavast bodybalancest Mustamäe MyFitnessis.
Palverännakule Santiago de Compostelasse minekuks ma veel võimeline ei ole, kuigi lugesin äärmiselt inspireerivat raamatut "Ehtsa elu maik" Maarja Paesalult, kus selle rännutee vaatepildid selgelt sõnadega esile maaliti. Ehk siis võtan järgmist kahte kuud, mis mind puhkusest lahutab, kui palverännakut. Kulgen mõnusalt, aja pärast ei muretse, keskendun spordiklubile ja hingeilule. Ja spaadele ja beauty protseduuridele. See on minu palverännak.
Muidugi ma õppisin ka korralikult, väga põhjalikult, eriti keskkoolis, kus silme ees terendas ülikool, aga õpetajate tugi oli tunda. Näiteks anti minule lisanduvalt kõrgema keerulisuse astmega ülesandeid, suunati olümpiaadidele - ja seda kõikides ainetes.
Direktori tütrena teadsin, et kõik pilgud vaatavad mind ka siis, kui kõndisin mööda seda väikest linna. Kellega iganes ma rääkisin või kes minuga koos jalutas - kõike pandi tähele ja kanti emale ette.
Mis jättis minusse jälje, oli asjaolu, et tantsima mind esmajärjekorras ei kutsutud, koolipidudel. See kurvastas mind väga. Aga vastukaaluks oli austajad Tallinnast, Olustverest, Viljandist. Sest ootamatult, 16-aastaselt, olin äkki väga ilus. Pikk ja sale, kohevate juustega, suurte silmadega, korrapäraste näojoontega, - jas cum laude õppimises.
Üks pereisa tahtis mind eriti palju oma miniaks. Olin tema pojaga, kes on minust paar aastat vanem, kirjavahetuses, kui too oli Nõukogude armees ajateenistuses. Oli veel isikuid, kes tahtsid minuga abielluda, aga oli üldteada, et mina lähen Tartusse. Ülikooli. Ja siis kuhugi kõrge koha peale.
Nii ka läks, Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ma peale Gümnaasiumi lõpetamist ka astusin.
.jpg)
