Kurjategija profiil

 

Ma kirjutan romaani ühest kurjamist, kes Eesti Vabariigi iseseisvumise aega kasutab ära selleks, et endale teiste vara anastada.  

Kurjategija psühholoogiline profiil on äärmiselt huvitav. Mina, kes ma olen kaitseadvokaat, ja olen valmis kaitsma mistahes kriminaale, mind huvitab Tiina Paksonen eriti. Nii õudset tüüpi oma praktikas ma ei teagi. 

 Mis viib ühe inimese selleni, et ta teistelt inimestelt kodu ära võtab. Ja antud romaanis on tegemist noorte ja tugevate inimestega, kellel on kogu elu ja tahtmine ees, aga selle asemel, et ise ausa tööga endale kodu luua, nad otsutavad teistelt inimestelt kodu ära võtta. Ma kirjutan sellel teemal romaani. Romaanis on muidugi väjamõeldud tegelased, pahalased Tiina Paksonen ja Ardo Paksonen, aga probleem tekkis selles, et isegi negatiivsetele tegelaskujudele peaks midagi inimlikult head juurde kirjutama. Paraku nondel, minu romaani prototüüpidel, ei ole mitte midagi inimlikku ega head. Samas. kahju küll, on nad meie hulgas reaalselt eksisteerivad inimesed. Isegi riigi teenistuses, meie oma palgal.

Tiina Paksonen ja Ardo Paksonen, mu romaani väljamõeldud kujud, on üdini kasuahned ja hoolimatud. Nas asuvad peale Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist tööle Paala kolhoosi loomaarstidena ja kolhooside likvideerimise ajal haaravad endale kohaliku koolipapa elamu ehk anastavad tema kodu.

Proovin süübida ühe tegelase, Tiina Paksoneni, lapsepõlve, aga ei leia sealt midagi head. Jah, tema ema oli med.õde, isa sai surma mingi elektrilöögi tagajärjel, kodus. Tiina Paksonen oli ülbe ja vastik kaaslane juba lapsena, hiljem peksis hobuseid, oli väga edasipürgiv ja jõuline.  Jah, me käisime koos ratsaspordi trennides, aga ka seal jäi ta meelde pigem manipulaatori kui hea kaaslasena. 

Aga et minna kuritegelikule teele ja anastada teiste inimeste kodu, selleks peab ikka eriliselt tugevalt kurjategija profiilile vastama.

 

Jumal, hoia Eestit!