Sõitma õppisin mu isa Žiguli06-ga. Samuti istusin meeleldi oma sõprade autode rooli. Näiteks oli mul üks sõber taksojuht Tartus, kellel oli Volga ja üks sõber, kes oli aasta aega olnud koristaja Soomes Serena veekeskuses, et endale Žiguli 09 osta.
Kui ma läksin Eesti riigi teenistusse, siis anti minule ametiauto. Toyota Corolla, 1,8, uhiuus. Ja kui neli aastat sai sõidetud, anti uus värske Toyota Corolla. Värviks valisin mõlemi puhul rohekassinise.
Siis, olles lastega vanemapuhkusel, otsustasin osta oma auto.
Mu esimene isiklik auto oli see punane Ford. Hea auto, 1,6 mootoriga, kiirendas mõnusalt. Kuni temal tekkis imelik viga, nimelt ta ei käivitunud, kui olid vihmased ilmad. Müüsin ta maha ilusa ilmaga ja ostsin kuldse Hyundai. Temast sai minu igapäevane kaaslane nii kuueks aastaks. Siis oli ta saanud piisavalt kindlustusjuhtumeid, ja ka kriime ilma kindlustusjuhtumiteta, ja minu omaks sai Eesti lipu sinine maastik, Suzuki Sx4, neljarattaveoga tugeva ja äkilise kiirendusega, masin. Nelja aasta pärast andsin ta ära ja võtsin tema uue ja värske versiooni. Muide, selle esimese maasturi numbrikombinatsioonis olid tähed, BAD.
Ja nüüd on telefonis boldi rakendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar