Au sündida Kõppude perekonda, on iseenesest suur topeltvõit. Perekonna mentaalsus duunas mindki viisil et koolitöö oli väga lihasi. Ainult õpi õppetükid ära ja parimad hinded on garanteeritud. Ja kui su isa on lõpetanud õigusteaduskonna, ja sinu ülimuslikkus on elementaarne, kui kogu elu on Sind pjedestaalile seatud, parimaks tunnustatud, gümnaasiumi lõpetamisel tehtud ajalehes intervjuu kui lennu edukamaga, ülikoolis, kuhu hinnatud erialale, õigusteaduskonda, sisseastumiseks, ei olnud mingeid probleeme.
Siis see mõjutab inimest. Tekib tunne, et ka kõik teised on nii ilusad ja head.
Ja veel kui ülikooli kursuste läbimiste hinded on olnud - väga head. Kus peale magistrikraadi asusid tööle mõjuvõimsasse institutsiooni, kus anti ka tasuta päriseks korter pealinnas. Kus absoluutse tippjuhina töötasid 20 aastat. Seejärel edu ministeeriumi õigusnõunikuna ja au olla välja valitud töövõime reformi juhiks. Siis üle kaheksa aasta juristi tööd, jätkuvalt Eesti Haridustöötajate Liidus. No mida teab selline cum laude inimene elust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar