Kui me analüüsime antud kaasust läbi finalistliku kolmeastmealise süüteomõiste, siis:
Kuritegelik tagajärg: teise inimese kodu omastamine, on olemas.
Analüüsime, kas see pandi toime kuidas:
Koolidirektorile oli antud Paala kohloosi poolt üürilepinguga, spetsiaalselt temale ehitatud maja eluaegseks kasutamiseks. Koolidirektor ei kiirustanud maja omandamisega, kuivõrd oli kindel oma lepingupartneris ja üldises õigluses.
Tiina Pakkonen ja Ardo Pakkonen kasutasid ära oma mõjuvõimu Paala kolhoosi veterinaaridena ehk kauplesid mõjuvõimuga ja erastasid tagaselja koolidirektorile eluaegseks üüriks antud maja, enne, kui üürnik jõudis maja erastastamise avalduse sisse anda. Koolidirektor palus, et tema kodu temale müüdaks. Koolidirektori tütar palus, et see maja temale müüdaks, Tiina Pakkonenilt.
Muudeti eluruumide erastamise seadust. Ka kolhooside poolt eluruumiks antud üürnikele kehtestatu selle eeliserastamiase õigus.
Kahjuks oli see maja juba Pakkonenidele silma hakanud ja omastatud.
Üürnikud ehk koolidirektor ja tema tütar pakkusid, et ostavad välja oma kodu anastajatelt. Vastuoferdina tuli räige sõim Tiina Pakkoneni poolt.
Tiina Pakkonen ja Ardo Pakkonen pöördusid kohtusse, et üürileping üles öelda, enne tähtaega. Koolidirektor esitas kohtus mõjuvad tõendid, et tema endine eluruum läks kooli internaadi kasutusse ja tolleaja kommete kohaselt andis kolhoos direktorile uue eluruumi, eluaegselt. Tiina Pakkonen karjus kohtuistungitel. Ardo Pakkonen soovitas kuhugi Navesti taha elama minna.
Koolidirektor sai infarkti. Tema naine nuttis. Nende tütar palus vanematele kodu alles jätta, olles nõus hüvitama Pakkonenidele õiglase summa.
Õiguslik järeldus. Tegemist on otsese tahtlusega. Pakkonenid otseselt tahtsid kurja omakasu nimel, et teiste inimeste kodu endale saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar