See on näiliselt nii lihtne teema. Et iga täisealine isik vastutab ise toimetuleku ja tegevuse eest. Aga ometi mitmed kestvuslepingte partnerid, nagu abikaasad või tööandjad, üritavad selgeks teha, et võrdsussuhte asemel on alluvussuhe.
Meie kultuuriuumis on kombeks, et inimene kummardab ainult jumala ees. See tähendab, et mitte kellelgi ei ole kõrgemalseisvat organit. Iga inimene on vaba ja sõlmib oma elus vajalikke lepinguid võrdsuse printsiibist lähtuvalt.
Sellest on mõnikord tööandjatel väga raske aru saada. Et inimene, jah, on sõlminud töölepingu, mille kohaselt ta nõustub andma oma aja tööandja poolt kokkulepitud tegevuste tegemiseks, aga see ei tähenda, et inimene oma põhiõiguslikud vabadused kaotaks.
Jah, tööandjaga on ikokku lepitud tööaeg ja töötempo, mida riik väga hoolsalt järgib, ja sellel tööajal peab inimene tegema kokkulepitud tegevusi, aga ülemaks tööandja sellesst ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar